Helena restoranis “MANÍ” Sao Paulos on kesksel kohal Brasiilia ja Euroopa köögi ühendamine. Nende mitmekülgsete kultuuride ja kogemuste loomingulise sulandamisega järgib ta oma kirge vaimustada oma külalisi ikka ja jälle.

“Mind võib inspireerida koostisaine või reis. Aga ma võin lugeda ka raamatut, milles on midagi huvitavat, ning see annab mulle idee roaks.”

Helena on alati tahtnud maailma näha, uusi asju õppida ja leida selle ühe erakordse armastuse oma elus. Isikuna, kes peaaegu kõikjal loomuliku ilu ära tunneb, liikus tema tee arhitektuuriõpingutest ja modellindusest suurima kireni – kokkamiseni. Brasiillanna on elanud ja töötanud erinevates Euroopa linnades ning seal parimatelt õppinud – ja seda mitte ainult köögis, vaid ka elus.

“Usun kindlalt ... et saame koos imelisi asju luua.”

Helena ja Azuma

Inimesena, kes laseb end erinevatel kultuuridel inspireerida, peab Helena ka Jaapanit ja Jaapani kööki kütkestavaks – ja lillekunstniku Azuma Makoto tööl on tema jaoks “sama fookus, mis on Jaapani köögil”. Tippkokk oli vaimustatud, kuidas Makoto suutis lillede loomuliku ilu külmutamise teel säilitada. Nende koostöö käigus soovis ta luua roa, mis säilitab hetke, mis peatab korraks reaalsuse ja kutsub kogema ebatavalist.

Kui ajastus on kõik: Generation 7000 küpsetusahi

Toiduvalmistamisel on aeg üks otsustavatest teguritest. Olgu tegu ajaga, mida koostisaine vajab valmimiseks, või ajaga, millal külastaja oma toitu ootab – ajastus peab õige olema. Seepärast avaldas Helenale muljet ka Generation 7000 küpsetusahi. Ta saab ju täielikult usaldada seadme uuenduslikku tehnoloogiat, mis hoolitseb püsivalt täiuslike tulemuste eest – ning lasta nii oma loovusel vabalt lennata. Samal ajal on tal vabadus keskenduda oma roa kunstilistele tahkudele ning paigutada värvid nii, et tema töö sobituks Makoto omaga täiuslikult – samas luues sellega kontrasti.

Inspireerituna Makoto töö värvidest lõi Helena Generation 7000 küpsetusahjuga esmalt kalaroa, mis on värvide ja koostisainete instseneering: bataadi, marineeritud lillkapsa, suvikõrvitsa ja krõbeda küüslauguga. Teiseks roaks valis ta pardi ja kombineeris seda siguri, sibula ja mustikatega. Liha ümber paigutas ta koostisained tiivana, et väljendada seda suurt vabadust, mida igaüks peaks kokkamisel tundma.

“Ma leian, et kokkamine selliste köögitehnoloogiatega annab meile uue enesekindluse – mis on väga rahustav. Minu arvates suudab igaüks just nendega tänapäeval väga hästi kokata. Tõesti igaüks.”